Ärilaen võib olla hea valik, kui ettevõttel on plaanis mõni suurem investeering või on vaja väikest rahasüsti rahavoogudesse. Seda nii juhul, kui olete ettevõttega alles alustanud või tegutsenud juba pikemat aega.
Ettevõtte tegevuses võib ette tulla laienemise plaane, vajadus uusi seadmeid osta ja uuendada tootmist, osaleda riigihankel, renoveerida ruume või inevesteerida täiustumisse kuidagi teisiti. Seda kõike võimaldavad teil sujuvalt teha ärilaenu mõistlikud intressid, üsnagi paindlik tagasimakseperiood ja ladus taotlusprotsess.
Kuigi ärilaenude pakkujate ja laenutoodete valik on lai, on ärilaene peamiselt kahte tüüpi: tagatiseta ja tagatisega ärilaenud.
Kui tutvuda erinevate laenupakkujate pakkumistega, võite märgata, et osa pakkujaid pakub ettevõtetele rohkem kui ühte liiki ärilaenu. Laenu eesmärgist ja olemusest lähtuvalt jagunevad ärilaenud kuude kategooriasse:
1. Investeerimislaen on ette nähtud ettevõtte kasvu investeerimiseks, näiteks hoonete ehitamiseks ja renoveerimiseks, uute tootmisprotsesside või projektide loomiseks ning põhivara soetamiseks. See laen on pikaajalisem laen. Investeerimislaenu eelduseks on üldjuhul kinnisvaratagatis.
2. Stardilaen on sobiv valik alles alustavatele ettevõtetele, kes otsivad rahalist ressurssi oma tegevusega peale hakkamiseks ja turule tulemiseks. Et laenu saada, on üldiselt vajalik lisatagatis ja ka ettevõtte äriplaani ja tegevuskava tutvustamine.
3. Arvelduslaenu ehk arvelduskrediiti kasutatakse siis, kui ettevõttel on tekkinud planeerimata kulusid. See on lühiajalisem laen, mis annab vajalikul perioodil juurde käibevahendeid. Arvelduslaenu kasutamine on populaarne näiteks siis, kui rahavoogudes esineb ootamatuid nihkeid tähtaegselt tasumata jäänud arvete tõttu.
4. Liising on ettevõtetele mõelduna sarnane eraisikute liisingutoodetele. Samas kui eraisikute kõige sagedasem liisingutoode on auto, saab ettevõtetele liisida ka seadmeid. Liisitav seade antakse ettevõttele kasutada kindlaks määratud ajavahemikuks, mille vältel tuleb igakuiselt tasuda osamakseid. Kokkulepitud perioodi lõpus on ettevõttel võimalik seni kasutuses olnud seade välja osta.
5. Faktooring on ettevõtte arvete “müümine”, mitte laenuteenus. Siin on abiks faktooringupakkujad, nt Factor ja Investly Eestis. Sellistele teenusepakkujatele saab ettevõte müüa pikema tähtajaga arve, see makstakse ettevõttele ära, nii et saad oma arve summa lühikese tähtajaga kätte, ning faktooringupakkuja saab omakorda arve summa ettevõttelt veidi hiljem.
6. Hüpoteeklaen ettevõttele on samalaadne laenutoode nagu eraisikute puhul. See tähendab, et laenu tingimused on enamasti samad nagu eraisikute hüpoteeklaenude puhul. Selleks, et saada hüpoteeklaenu ettevõttele, peaks ettevõttel olema kinnisvara, mis jääb laenu tagatiseks.
Lisaks eelpool väljatoodud laenuliikidele leidub ka nö hübriidlaene, mis on ühe või teise laenu omadustega tehtud individuaalne laenupakkumine. Nii on võimalik, et ettevõtetele antakse eraisikulaenudele sarnaseid väike- ja kiirlaene.
Sarnaselt tarbimislaenule on ärilaenu taotlemine lihtne protsess. Sõltuvalt laenupakkujast võib see veidi erineda, ent põhitingimused jäävad laias laastus samaks.
Üks oluline erinevus eraisikulaenudega võrreldes on see, et ärilaenu taotlemisel ei ole vaja isikutuvastust.
Ärilaen on mõeldud ettevõtetele: seda saavad taotleda aktsiaseltsid ja osaühingud, aga mitte FIE-d. Laenu tagatise asemel aktsepteeritakse juhatuse liikmete käendust. Taotlust esitades ei tohi ettevõttel ja juhatuse liikmetel olla maksehäireid ega kehtivat maksuvõlga Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt.
Lisaks eelnevale on oluline näidata ka ettevõtte viimase kvartali bilanssi ja kasumiaruannet. Suurema summa taotlemisel võib mõni laenupakkuja paluda ka äriplaani (eriti alustava ettevõtte puhul), et saada kindlustunne taotleja maksevõimekuses ka tulevikus.